Les Evêques allemands contre le Pape : « C’est nous qui décidons sur la famille ».
C’est une déclaration très dure de la part de l’épiscopat allemand : « nous ne sommes pas une filiale de Rome. Le synode ne peut pas nous prescrire jusque dans les détails ce qu’il faut faire en Allemagne. »
Il s’agit d’une vraie gifle faite à Rome, celle des Evêques allemands. Ceci se réfère à une conférence de presse tenue par le Président de la Conférence épiscopale allemande, le Cardinal Marx, affirmant que l’Eglise d’Allemagne n’est pas une filiale de Rome.
Tout cela concerne le synode ordinaire des Evêques sur la famille, au mois d’octobre prochain, un synode qui doit donner certaines réponses dans le domaine éthique et moral, quelque chose de grande relevance au sein de la pastorale familiale : de la communion au divorcés-remariés à l’accueil des couples concubins, hétéro ou homosexuels.
Le synode extraordinaire convoqué en automne passé par le Pape François s’était déjà exprimé sur toutes ces questions, mettant cependant en évidence des profondes dissensions à l’intérieur du corps ecclésial : d’une part, le Pape et les Evêques de l’Europe d’une plus progressiste, désireux d’adapter la doctrine au contexte contemporain ; d’autre part, les Evêques et les Cardinaux conservateurs qui ont peur que tout soit dicté par la rue (l’opinion publique, médiatique-ndt), et non par une analyse sérieuse. Le dernier synode s’est alors conclu sur une relatio qui était essentiellement de médiation, renvoyant les sujets plus controversés à une discussion ultérieure.
Depuis un certain temps, l’épiscopat allemand est considéré comme le plus progressiste en la matière : il s’était présenté au dernier synode avec un document voté avec une large majorité et dans lequel il se montrait favorable à l’admission des divorcés-remariés à la communion. Il s’agit d’une position qui avait aussi trouvé bon accueil dans certains autres épiscopats, comme par exemple celui hollandais. Cette vision n’a pas cependant été adoptée par le synode extraordinaire.
C’est maintenant que ces Evêques allemands relancent le débat : le Cardinal Reinhard Marx, de Munich, proche collaborateur du Pape Bergoglio et membre du C9 (le conseil des 9 Cardinaux qui assistent le pape dans la réforme de la Curie Romaine) et Président du Conseil Pontifical pour l’Economie a dit que « quand bien même on reste en communion avec l’enseignement (doctrine) de l’Eglise, le synode ne peut pas prescrire jusque dans les détails ce qui doit se faire en Allemagne, en ce qui est des question purement pastorales. » « Nous ne pouvons pas attendre jusqu’à ce qu’un Synode nous dise comment nous devons nous comporter pour des questions du mariage et de la famille », a conclu le cardinal.
Curieusement, ce sont ces mêmes Evêques qui sont réputés proches du Pape François, en insistant sur les thèmes de l’accueil et de la miséricorde et qui, pourtant, ne digèrent pas les mécanismes et les processus synodaux. Ils sont ceux-là même qui, curieusement, sont le signe tangible de la préférence « bergoglienne » pour une Eglise toujours plus démocratique.
SOURCE: IL GIORNALE
Amahirwe y’ukuba uwa-Kristu n’umunyamuryango muri Ekleziya (Ikiyāgo cā 2)
Intumbero y’iki kiyago ni ukugira tugerageze kuzirikana amahirwe dufise y’ukuba turi aba Kristu uko angana, amahirwe dufise y’ukuba tugize hamwe na we umubiri umwe muzima, uwo Pawulo Mweranda yita Umubiri wa Kristu (raba 1 Abanyakorenti 12,27) ni ukuvuga Ekleziya yadusigiye ngo ibandanye iba kw’isi ikimenyetso c’ivyiza vy’Imana.
Ubudasa hagati y’uwemera ico azi na Ntambirakaje
Abashamikiye kuri Kristu, we Muco uva ku Muco, ni ukuvuga Jambo yamaho wa Data, ntibashobora guta umwanya mu kuba ba Ntambirakaje, batwarwa n’ibitagira mvura. Erega n’ayo ni amahirwe adasanzwe. Biragaragara rwose ko abantu biyita ngo ntibemera atari abatagira ico bemera. Ahubwo usanga ari bo bemera kuruta kuko bemera ibisigaye vyose kiretse Imana y’ukuri, mbere kugira berekane ko ukwemera kwabo kudasanzwe, mu vyo bemera baraheba bagashiramwo n’ibintazi. Usanga bemera ivyo bahambije Imana bakayita amazina atari yo, canke bakayitiranya n’ivyo yaremye bakagarukira ngaho. Ni co gituma umuntu aravye neza yosanga abantu bose bafise ico bemera. Igitandukanya abantu rero si ukwemera n’ukutemera kuko abantu bose baremera, ahubwo itandukaniro riri hagati y’ukwemera Imana y’ukuri n’ukwemera ibintazi.
Ukumenya Imana ikwiye kwemerwa iyo ari yo
Uwa Kristu nyawe araronka n’ingabirano y’ukwemanga Imana y’ukuri kandi akagira n’ukwemera kw’intashinguka. Ariko Imana y’uwa Kristu si Imana abantu bashikira kubera ubushakashatsi bwabo, ariko ni Imana Imana nzima kandi y’ukuri, ikunda abantu, igiriranira imigenderanire na bo kandi ikiyerekana nk’umuntu, gushika n’aho ivugwa bwa muntu, nk’aho Bibliya ivuga ivyerekeye ishavu ryayo, amaso yayo, ibirenge vyayo, iminwe yayo, ukuboko kwayo kw’ukuryo gukiza, n’ibindi. Si Imana rero turabira mu vyo yaremye canke mu vyo itumariye gusa ngo duhave tuyishira ku ruhande mu gihe tutakiyikeneye, ariko ni Imana yatwihishuye mw’Ijambo ryayo kugira tuyimenye, tuyambaze tuyizi, ni Imana itaza mu buzima bwacu kutugora, ahubwo iza kubutumbereza neza ibwerekeza kuri yo nyene, yo soko n’iherezo rya vyose.
Uwufata Imana ko iturema igaca irekera ngaho tukimenya, nta ho atandukaniye n’umuhakanyi. Imana yacu si Imana turonderera kure vyanka tukirekera, ni “Imana se w’Umukama wacu Yezu Kristu” (Raba Abanyaroma 15,6; 2 Abanyakorenti 1,3; Abanyefezi 1,3; Abanyakolosi 1,3; 1 Petero 1,3). Ni co gituma inzira irashe dufise yo kuyishikira ari Yezu w’i Nazareti, na we tukaba tumumenyera mu Nkuru nziza yiwe. We nyene yivugiya ati: “Jewe ndi inzira, ukuri n’ubuzima. Nta wuja kwa Data atanciyeko. Ko mwamenye, muzomenya na Data.” (Yohani 14,6-7a), ahandi na ho ati : “Dawe yarampaye ibintu vyose kandi nta n’umwe amenya Mwana atari Se, kandi nta wumenya Se atari Mwana, be n’uwo Mwana ashatse kumuhishurira.” (Matayo 11,27).
Mu kutwihishura mu kinyegezwa c’ukubabara n’ukuzuka vyiwe, Yezu Kristu araha agaciro ibitubabaza mu buzima bwacu, n’urupfu nyene rudasigaye inyuma, akatwereka ko ibidushikira vyose mu buzima vyinjira mu mugambi w’Imana wo kudukiza, tukaboneraho no kumenya ko amaherezo yacu ari ubuhirwe, ko ubuzima bwacu uko bumera kwose budaherera mu gaheza. Uwemera Yezu Kristu, akemera ko yaje kugira tumenye Imana y’ukuri, ntakwiye kumera nka ba bandi bashika aho bibaza ko ibibi bibashikira biterwa n’Imana, mbere ahubwo ko ari yo soko ry’ibibi vyose.
Hari umwanditsi w’umutaliyano wa kera yitwa Verdi, abonye ingene abantu baguma bicana, yageze aho yibaza ati none ko twaremanywe agashusho k’Imana, nkaba mbona abantu baguma bicana, ubwo Imana yo si umwicanyi ? Araheza agaragaza ukwemera kwiwe avuga ati : “Ndemera Imana y’umwicanyi yandemanye agashusho kayo”. Turumva ko ari ukwemera kw’umuhakanyi nyene, kuko agashusho k’Imana ni umuntu akitesha kubera umwidegemvyo yaremanywe awukoresheje nabi. Imana twahishuriwe muri Yezu Kristu, Umucunguzi wacu yapfuye akazuka, ni Imana idushakira ineza, nk’uko Pawulo Mweranda abitomora ati : “Nakare, turazi yuko vyose bibera neza abakunda Imana, abatowe nk’uko ibishaka.” (Abanyaroma 8,28). Na twebwe nyene nitwaba dukunda Imana, vyose bitubera neza n’aho kumbure bitoba bitworohera gushoka tubibona, ivyo tutabona canke tudahamvya na vyo ntibisigura ko bitaba ari vyo nk’uko abigira abahakanyi babiririmba kenshi.
Hari ijambo rigufi Yezu yabwiye abigishwa biwe ariko arabasezera, ariko rikonganiyemwo umwizero wose aba Kristu bafise, na ryo ni iri: “Data arabakunda” (Yohani 16,27).
Uwa Kristu yishimikije iryo jambo, akaribika ahadata mu mutima wiwe, umubabaro wose ashobora kugira, amaganya yose ashobora kumutera agahinda, eka n’urupfu nyene, vyose bica bicika ubusa imbere y’urukundo rw’Imana. Ico ciyumviro Pawulo Mweranda aragishingira intahe muri aya majambo ati : «Ni nde azokwagiriza abatowe n’Imana? Mbega, Imana si yo ibagira intungane? Ni nde azobacira urwo gutsindwa? Mbega, ni Yezu Kristu, kandi ari we yapfuye agaheza akazuka, akaba kandi ari we yicaye iburyo bw’Imana, akongera akatwambariza? Ni nde azodukura ku rukundo rwa Kristu? Mbega, ni amarushwa, canke ni amaganya, canke ni uruhamo, canke ni inzara, canke ni ukubura ico twambara, canke ni amakuba, canke ni inkota? Nk’uko vyanditse ngo: “Twirirwa turicwa batuziza wewe, tugafatwa nk’intama z’imbagwa”. Ariko muri ivyo vyose, turatsinda kubera uwadukunze. Nkako, ndemera ntakekereza ko ata rupfu canke ubuzima, ata bamarayika canke inganji, ata n’ibiriho canke ibizoza, ata bifise ububasha, ata biri mu kirere canke ibwina, ata n’ikiremwa na kimwe kizoshobora kudukura ku rukundo rw’Imana rwamenyeshejwe muri Kristu Yezu Umukama wacu.» (Abanyaroma 8,33-38).
(Bizobandanya)







